Läbipõlemine ei teki üleöö – kuidas seda märgata ja ennetada?

Tänapäeva tööelu pakub palju võimalusi arenguks ja eneseteostuseks. Samas esineb järjest rohkem tööalast survet saavutada, vajadust infokülluses orienteeruda ning kasvavatele nõudmistele vastata. Samas kaasneb sellega järjest suurem tööalane surve – vajadus infokülluses orienteeruda, ennast tõestada ja vastata järjest suurenevatele nõuetele.

Mis on läbipõlemine?

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab, et läbipõlemine on tööalane nähtus, defineeritud kui sümptomite kogum ehk sündroom, mis tekib kroonilise tööalase stressi tagajärjel.

Seda iseloomustavad kolm peamist tunnust:

püsiv kurnatus ja energiapuudus,
küünilisus või emotsionaalne eemaldumine tööst,
vähenenud tõhusus ja tunne, et ei saada enam oma tööga hästi hakkama.

On oluline märkida, et läbipõlemine ei teki üleöö või paari raske tööpäeva tulemusena. Tavaliselt kujuneb see välja pikema aja jooksul. Läbipõlemine erineb stressist just sümptomite kujunemise ja töövõime poolest. Kui stressi puhul võib samuti olla häiritud uni ja motivatsioon, siis tavaliselt säilib siiski võime oma kohustustega jätkata. Kui aga oled jõudnud läbipõlemiseni, siis eraldatus, kurnatus ja demotiveeritus on nii suur, et igapäevane funktsioneerimine on tugevalt häiritud. Läbipõlemine võib seeläbi olla põhjustatud erinevatest teguritest, nii tööolemuse ja -keskkonnaga seotud tegurid kui ka eraelulised sündmused, mis mõjutavad töö tegemist. Läbipõlemist võivad põhjustada paljud erinevad tegurid – nii tööolemusest ja -keskkonnast kui ka eraelust tulenevad faktorid. Inimesed ei ela vaakumis ehk nende igapäev koosneb nii töö- kui eraelu kohustustest ja rõõmudest, mis tähendab, et kumulatiivne stress võib olla põhjustatud mõlema keskkonn pingetest.

Mental Health UK toob välja olulised märgid, mida läbipõlemise puhul tähele panna:

Füüsilised märgid:

pidev väsimus ja kurnatus
unehäired
peavalud, lihaspinged ja liigesevalud
seedetrakti probleemid
sagedasem haigestumine
kõrgenenud vererõhk
hingamisprobleemid

Emotsionaalsed märgid:

lootusetuse, lõksus olemise, lüüasaamise tunne
enesekahtlused, läbikukkunu või väärtusetuse tunne
eraldatuse ja üksildustunne
ülekoormatuse tunne
motivatsiooni kadumine, tekkinud küüniline või negatiivne maailmavaade
rahulolu ja saavutustunde puudumine
huvide ja naudingu puudumine
püsiv hirmu, mure ja ärevuse tunne

Käitumuslikud märgid:

prokrastineerimine – tegevuste edasilükkamine, ning pikem kuluv aeg tegevuste lõpetamiseks
raskused keskendumisel
vähenenud produktiivsus
sotsiaalne eemaldumine ja isoleerumine
toimetulekul tuginetakse ülemääraselt toidule, alkoholile, uimastitele
kerge ärritumine ja frustratsiooni väljaelamine teiste peal
suurem vigade arv, hilinemine tööle või töölt puudumine

Kui töö, mis varem pakkus rahulolu, tekitab nüüd ükskõiksust või vastumeelsust, tasub sellele tähelepanu pöörata.

Eesti töö- ja organisatsioonipsühholoogide liit tõi läbipõlemisele suunatud kampaanias välja mitmed olulised aspektid, mida saab enda jaoks teha töötaja ning, mida saab töötajate jaoks teha ettevõte.

Mida saab töötaja ise teha?

Läbipõlemise ennetamine algab sageli väikestest, kuid järjepidevatest sammudest.

toimetulekuoskuste arendamine
emotsioonide regulatsioon ja stressi juhtimine
suhtlemis- ja enesekehtestamisoskused
tööalane juhendamine ja mentorlus
tööolude ja tööülesannete kohandamine
sotsiaalne tugivõrgustik ning abivõimalustest teadmine

On oluline märgata varajasi signaale stressist ja kurnatusest, et ennast toetavaid viise ennetavalt rakendada ja vältida pikaaegset häiritust. Kui tunned, et väsimus ja heaolu on hakanud kõikuma, siis alusta baasvajaduste üle vaatamisest (uni, liikumine, toitumine, positiivsed suhted). Samuti tasub olla kursis, milliseid abivõimalusi pakub sulle enda toetamiseks tööandja. Juba väikeste sammude ja oma võimaluste teadmine, aitab tunda ennast rohkem toetatult.

Mida saab tööandja teha?

Läbipõlemise ennetamine ei ole ainult töötaja vastutus. Organisatsioonil ja juhtidel on samuti väga oluline roll.

Töötaja heaolu toetab see, kui ettevõte:

suurendab töö tegemist soodustavaid ressursse ning töö muudetakse mitmekesisemaks
kujundab tööalased nõudmised realistlikult ja loob töötajatele jõukohase koormuse
harib oma töötajaid nii tööalaselt kui ka isiklike ennast toetavate koolitustega
jälgib töötajate tervist (nt haiguslehtede, tervisepäevade, väsimuse sagenemine) ning märkab, kui on vaja pakkuda abi
loob võimaluse töötingimusi ja ülesandeid kohandada vastavalt töötaja tugevustele ja vajadustele

Toetav juhtimine ja psühholoogiliselt turvaline töökeskkond aitavad ennetada olukordi, kus stress muutub krooniliseks. Tihti on ka töötajatel oluline saada tunnustust ja positiivset tagasisidet, et tõsta motivatsiooni ja olla oma tööga rahul.

Mis on stressiennetuse tegevusplaan?

ESENER-i 2024.aasta raport toob välja, et Eestis on ligikaudu 21.2% ettevõtetest olemas tööstressi ennetuskava – võrreldes varasemate aastatega on see juba oluline tõus. Tööstressi ennetuskava eesmärgiks on luua tervist toetav töökultuur, kus stressi põhjustajad kaardistatakse ennetavalt ning proovitakse leida viise nendega toimetulekuks, võimalusel likvideerimiseks ja läbipaistvaks kommunikatsiooniks.

Stressiennetuse tegevusplaani olulised sammud peaasi.ee ja UK tööandjate nõustamise organisatsioon toovad välja olulised sammud, kuidas vaimse tervisega seotud tegevuskava luua.

Riskide kaardistamine ja heaolu hindamine

Töötajate küsitlused, arenguvestlused ja töökoormuse analüüs, aitavad tuvastada peamised stressiallikad ning hetkeseisu.

Juhtimisoskused

Juhid vajavad oskusi, et märgata ülekoormust, toetada töötajaid varakult, ning pakkuda neile erinevaid võimalusi enda toetamiseks.

Töökorralduse parandamine

Selged eesmärgid, realistlikud tähtajad ja paindlik töökorraldus vähendavad liigset pinget.

Töötajate toetamine

Nõustamisteenused, vaimse tervise alased koolitused ja töökultuur, mis märkab toksilist ja kurnavat suhtumist töösse.

Läbipõlemine ei pea olema paratamatu osa töötamisest vaid seda on võimalik tõhusalt ennetada ja ära hoida. See eeldab nii töötaja teadlikku enesehoidu kui ka organisatsiooni süsteemset tegutsemist ja vastava töökultuuri teadlikku loomist.

ALLIKAD